Ilusad üritused, inetu järelmõju – mis päriselt juhtub pärast pidu?

Üritus lõpeb. Külalised lahkuvad. Fotod on ilusad. Järgmisel hommikul on aga sageli pilt teine: prügikotid täituvad, lilled närbuvad, ajutised sildid lähevad maha ja osa kallilt ehitatud kujundusest ei leia enam kunagi uut kasutust. Just sel hetkel tekibki küsimus, mida järjest rohkemad korraldajad endalt küsivad: milline on selle kõige päris järelmõju?

Jätkusuutlik üritus ei alga rohelisest loosungist ega dekoratiivsetest lubadustest. See algab valikutest, mida tehakse enne broneerimist, enne kujunduse tellimist ja enne seda, kui midagi trükitakse, transporditakse või üheks õhtuks valmis ehitatakse. Küsimus ei ole ainult selles, kas valida füüsiline või digitaalne lahendus. Küsimus on selles, mida on päriselt vaja, mitu korda seda kasutatakse ja mis saab sellest pärast üritust.

Kiire ülevaade. Ürituse jalajälg tekib enamasti transpordist, toitlustusest, energiakasutusest ja ühekordsest kujundusest.Digitaalne lahendus ei ole automaatselt rohelisem – ka andmekeskused, ekraanid ja elektroonika tarbivad energiat ning tekitavad jäätmeid.Kõige mõistlikum valik on sageli vähem, korduvkasutatav ja hästi läbimõeldud, mitte lihtsalt uus ja efektne lahendus.Küsimus ei ole ainult materjalis, vaid kasutusajas: üks kord kasutatud “roheline” element võib olla halvem valik kui kümneid kordi kasutatav neutraalne lahendus.Jätkusuutlikkus aitab sageli vähendada ka peidetud kulusid.

Alustuseks võid vaadata Eventi ürituspaikade valikut ning võrrelda, millised lahendused on ruumis juba olemas ja mida oleks üldse vaja juurde tellida.

---

Miks ürituskorraldus on keskkonnateema?

Ürituse mõju ei teki tavaliselt ühest suurest otsusest, vaid paljudest väikestest valikutest korraga. Inimeste liikumine, toitlustus, ühekordne materjal, tehnika, elekter, jäätmed ja koristus moodustavad koos terviku, mille mõju on sageli suurem, kui kiire planeerimise käigus märgata osatakse.

Hea märk on see, et teema ei ole enam ainult nišš. Tallinn on koostanud keskkonnasõbralike ürituste juhise, mida saab kasutada nii kultuuri- kui ka konverentsisündmuste planeerimisel. Samuti on Eesti Laulu- ja tantsupeo säästvuskorralduse lugu jõudnud Green Destinations Top 100 nimekirja, mis näitab, et ka suuremahulisi sündmusi saab korraldada läbimõeldumalt. See ei tähenda nullmõju. See tähendab paremaid otsuseid.

---

Füüsiline vs digitaalne on vale vastandus

Sageli püütakse jätkusuutlikkuse küsimus lahendada lihtsa vastandusega: kas füüsiline kujundus on halb ja digitaalne hea, või vastupidi. Tegelik elu on sellest keerulisem. Mõlemal lähenemisel on oma jalajälg. Vahe tuleb sellest, kuidas lahendust kasutatakse ja kui kaua see reaalselt kestab.

Füüsilised materjalid: probleem ei ole alati materjalis, vaid kasutuskorras

Puit, paber, kork, vill, lina ja muud looduslikumad materjalid ei ole automaatselt probleemsed. Vastupidi – kui need pärinevad vastutustundlikust tarneahelast ja on mõeldud korduvkasutuseks, võivad need olla väga mõistlik valik. Sellepärast tasub küsida, kas kasutatav puit või paber on FSC või PEFC põhimõtetega kooskõlas ning kas element on loodud ühe korra või mitme hooaja jaoks.

Probleem algab siis, kui ka hea materjal muutub ühekordseks rekvisiidiks. Kui roll-up bänner tehakse üheks õhtuks, kui trükitud menüü läheb pärast õhtusööki prügisse või kui lilleinstallatsioon ehitatakse vaid fotoseina taustaks, siis ei päästa tulemust ükski “looduslik” märksõna.

Digitaalne lahendus: nähtamatu ei tähenda säästlikku

Digitaalne sündmus või digitaalne kujundus võib vähendada trüki- ja materjalikulu, kuid see ei ole jalajäljeta valik. Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad andmekeskused umbes 1,5% maailma aastasest elektritarbimisest ehk ligikaudu 415 TWh. IEA hinnangul võib andmekeskuste elektritarbimine 2030. aastaks enam kui kahekordistuda ja jõuda umbes 945 TWh-ni. See tähendab, et igal voogedastusel, pilvesalvestusel, LED-seinal ja pidevalt töötaval veebiplatvormil on oma energiakulu, isegi kui saalis ei teki füüsilist prügi.

Lisaks kaasneb digitaalse maailmaga elektroonika eluiga. Projektorid, LED-ekraanid, kaablid, akud ja serverid ei kao nähtamatult. WHO toob välja, et elektroonikajäätmed on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge maailmas. Seega ei ole küsimus ainult elektriarves, vaid ka selles, kui kaua seadmeid kasutatakse, kui hästi neid hooldatakse ja kuhu need lõpuks liiguvad.

---

Kujundus on koht, kus tehakse kõige rohkem raiskavaid otsuseid

Kui soovid ürituse jalajälge päriselt vähendada, alusta kujundusest. Just siin tehakse kõige sagedamini otsuseid, mis näevad pildil head välja, kuid ei loo pikaajaliselt ei praktilist ega keskkondlikku väärtust.

Ühekordne lahendus	Targem alternatiiv	Miks see on parem
Trükitud programmid ja menüüd	QR-kood, ühine infostend või üks keskne ekraan	Vähem trükki, vähem ülejääki ja muudatusi saab teha viimasel hetkel.
Üheks korraks tellitud roll-up bänner	Korduvkasutatav kangassüsteem või modulaarne viit	Sama alus töötab eri üritustel, vahetada tuleb ainult sisu.
Plastikust dekoor ja ühekordsed lauakatted	Tekstiilid, puitdetailid ja laenutatavad elemendid	Visuaal jääb tugev, kuid prügi tekib vähem.
Lühiajaline lillesein	Potitaimed, kohalik hooajaline haljastus või väiksemad korduvkasutatavad aktsendid	Vähem ühekordset ehitust ja lihtsam järelkasutus.
Konfetti ja muu raske koristusega efekt	Valgus, projektsioon või tekstiilsed detailid	Elamus säilib, kuid koristuskoormus väheneb selgelt.

Peamine küsimus ei ole, kas lahendus näeb moodne välja. Küsimus on, kas see täidab eesmärki ka ilma ületootmiseta. Tihti jätab just rahulikum, läbimõeldud ja vähemate elementidega ruum professionaalsema mulje kui efekt, mis töötab ainult pildil.

---

Millal füüsiline lahendus on mõistlikum?

Füüsiline lahendus võib olla parem valik siis, kui see täidab korraga mitu eesmärki: aitab ruumis navigeerida, parandab akustikat, toetab programmi loogikat või loob korduvalt kasutatava brändiidentiteedi. Näiteks seminari seinad, korduvkasutatavad taustad, tekstiilid ja puidust viidad on põhjendatud siis, kui need liiguvad ühelt sündmuselt teisele, mitte ei sünni ja sure samal õhtul.

---

Millal digitaalne või hübriidne lahendus on mõistlikum?

Digitaalne või hübriidne formaadivalik on tugevam siis, kui see vähendab tarbetut liikumist, võimaldab tuua programmi kaugelt esinejaid või asendab suure mahu trükimaterjali ühe keskse infokanaliga. Kuid ka siin peab lahendus olema põhjendatud. Kui lisad veebikomponendi ainult selleks, et see oleks olemas, ilma et keegi virtuaalselt päriselt osaleks, siis ei ole see ei sisuliselt ega keskkonna mõttes kuigi tugev otsus.

Kui see teema on sulle parasjagu aktuaalne, loe edasi ka hübriidürituse korraldamise juhendit, kus on lahti kirjutatud tehnika, programmiloogika ja vormi sobivus.

---

Kolmas tee: modulaarne, laenutatav ja kohalik

Praktikas ei võida enamasti ei puhtalt füüsiline ega puhtalt digitaalne lahendus. Võidab kolmas tee: kasutada vähem, kasutada kauem ja kasutada targemalt. See tähendab modulaarseid elemente, laenutamist ostmise asemel, olemasolevate ruumilahenduste ärakasutamist ja koostööd kohalike teenusepakkujatega, kui see on võimalik.

See on ka koht, kus ruumi valik loeb. Kui paigas on juba olemas korralik tehnika, neutraalne ja hästi toimiv sisekujundus, viidad, mööbel ning professionaalne põhiinventar, siis ei pea sa pooli asju eraldi sisse vedama. Sirvimiseks vaata ettevõtete ürituste paiku või konverentsipaiku üle Eesti, et saada esmalt pilt olemasolevatest võimalustest.

---

Kontrollnimekiri: 10 küsimust enne broneerimist

1. Kas see element või teenus on päriselt vajalik, või on see lihtsalt harjumusest tellitud?
2. Kas ruumis on vajalik tehnika juba olemas, et vältida lisarenti ja lisatransporti?
3. Kas kujunduselemendid on korduvkasutatavad või lähevad pärast üritust ära viskamisele?
4. Kas sama visuaalse tulemuse saaks saavutada väiksema mahu või lihtsama lahendusega?
5. Kas trükitud materjali asemel saaks kasutada ühiseid ekraane, QR-koode või üht keskset infotahvlit?
6. Kas toitlustuse puhul on võimalik eelistada hooajalist, kohalikku ja realistliku kogusega lahendust?
7. Kuidas on ruumis lahendatud jäätmete sorteerimine ning kas see on külalise jaoks arusaadav?
8. Kust tuleb energia ja millised seadmed peavad töötama kogu sündmuse vältel?
9. Mis saab kujunduse, mööbli, taimede ja tehniliste lisadega kohe pärast üritust?
10. Kas paiga või teenusepakkuja tingimused soosivad laenutamist, korduvkasutust ja mõistlikku ajavaru?

---

Kas jätkusuutlik üritus on alati kallim?

Mitte tingimata. Sageli tähendab jätkusuutlikum valik hoopis vähem dubleerimist, vähem viimase hetke logistikat, vähem ületootmist ja vähem järelkoristust. Kui jätad tellimata asjad, mida sündmus tegelikult ei vaja, ei säästa sa ainult materjali. Sa säästad ka aega, tööjõudu ja raha.

Siin tasub mõelda samamoodi nagu hinnavõrdluses: odav algsumma ei tähenda alati paremat tulemust. Kui tahad seda poolt sügavamalt vaadata, loe ka artiklit sellest, miks odav üritusruum võib lõpuks kallimaks minna. Sama loogika kehtib ka “roheliste” valikute puhul – mitte kõige kõlavam lahendus, vaid kõige läbimõeldum lahendus on tavaliselt parim.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on jätkusuutlik üritus?

Jätkusuutlik üritus on sündmus, mille korraldamisel püütakse teadlikult vähendada tarbetut kulu, jäätmeid ja ressursikasutust. See tähendab läbimõeldud otsuseid ruumi, logistika, toitlustuse, kujunduse, tehnika ja korduvkasutuse osas.

Kas digitaalne üritus on alati keskkonnasõbralikum?

Ei ole. Digitaalne lahendus võib vähendada trükki ja sõite, kuid see kasutab andmekeskusi, võrke, ekraane ja seadmeid. Mõistlikkus sõltub sellest, mida digitaalne lahendus päriselt asendab ja kui sisuliselt see programmi toetab.

Kas paber ja puit tuleks alati välistada?

Mitte alati. Kui materjal pärineb vastutustundlikust tarneahelast ning seda kasutatakse korduvalt või sihtotstarbeliselt, võib see olla väga mõistlik valik. Probleem on pigem ühekordses kasutusloogikas kui materjalis endas.

Mis on kõige kiirem viis ürituse jalajälge vähendada?

Kõige kiirem algus on vähendada ühekordset kujundust, piirata tarbetut trükki, kasutada ruumis juba olemasolevat tehnikat ning planeerida realistlik kogus toitlustust. Sageli annab suurima võidu juba see, kui jätad osa asju tellimata.

Mida tasub ürituspaigalt kindlasti küsida?

Küsi, milline tehnika ja mööbel on kohapeal olemas, mida saab laenutada, kuidas toimub jäätmete sorteerimine, kas kasutatakse korduvkasutatavaid lahendusi ning mis saab materjalidest pärast üritust.

Kust alustada sobiva paiga valimist?

Alusta paigast, kus põhiasjad on juba olemas ja kus ei pea kõike nullist juurde tootma. Selleks sobib hästi eventi.ee sirvimisvaade, kus saad võrrelda ruume, tüüpe ja piirkondi enne päringu saatmist.

---

Kokkuvõte

Jätkusuutlik üritus ei tähenda steriilset, iseloomuta või odavalt tehtud sündmust. Vastupidi. Hästi korraldatud ja teadlike valikutega üritus tundub sageli läbimõeldum, rahulikum ja professionaalsem kui lahendus, kus igaks juhuks tellitakse natuke liiga palju kõike. Küsimus ei ole selles, kas sündmus võib olla ilus. Küsimus on selles, kas see ilu peab sündima millegi arvelt, mida oleks saanud vältida.

Kui otsid kohta, kust planeerimist alustada, siis vaata kõiki Eventi ürituspaiku, ettevõtete ürituste paiku või konverentsipaiku. Kui vajad lisaks praktilist tausta, loe ka seminariruumi rendi hinnamudelite võrdlust ja galaõhtu planeerimise juhendit. Nii saad teha otsuseid, mis töötavad korraga nii ürituse kvaliteedi, eelarve kui ka järelmõju jaoks.